Emotional abortion
Eile oli kummaline päev, üleeile samuti, tänane polnud väga palju erinev. Üpris mitmed olukorrad ja inimesed, mis/kes veel mõni aeg tagasi tundusid olulised, ei ole seda enam. Ei teagi, kas see on mingi ajukeemia isekorraldatud hädavajalik protseduuriline suurpuhastus või asjade loomulik käik. Aga kuidagi hea kerge ja suvaline on olla.
Selles mõttes oli J-i õhtune msn-i tervitus vägagi tabav.
J says: Kindral Charlie! Valvel! Vabalt! Pohhuilt!
See on mõneti kergendav, kui ühel hetkel avastad, et ei hooli enam millestki, mis sind pikalt painanud. Et su hing on sellest lahti lasknud. Samas on see nii harjumatu, et esimese hooga tekib küsimus, kas ei peaks mitte vanasse emotsiooni tagasi põgenema. Et odott, ei, misasja, ma pean ju nurgas kössitama ja põdema parasjagu. See ei ole ju normaalne, et mul on põhimõtteliselt suhteliselt ükskõik? Või on...? Minul ei ole ju reeglina ükskõik.
Palju on, millest ei saa kirjutada. Kõik ei mahu alati ridade vahele ka ära.
Muusikasse mahub see-eest. Viimaste päevade tabavaimad palad:
Malcolm Lincoln - Siren
Washed Out - New Theory
Freeland - Under Control
2 kommentaari:
Tere Truly Scrumptious,
tore kuulda, et oled järgmisele levelile jõudnud! Eks Sa ise tead, millest see tingitud on ja mis tulemusele see Sind toob, kuid juhtub see meiega now and then ikka, kellel sagedamini, kellel vähem...
Siia ka temaatiline lugu - http://www.youtube.com/watch?v=ZswcBWAnXEQ&feature=related.
Your,
Caractacus Potts
Elu on nagu arvutimäng - ühel hetkel oled võluväravale väga lähedal, peaaegu kohal, ja järgmisel sekkub keegi kole monstrum, mistõttu kukud kolinal paari leveli võrra madalamale. Kui üldse kõike uuesti otsast peale ei pea alustama...
Before-arvutid vasteks vaata ka "lauamängud "Tsirkus" ja "Lend Kuule""
See helge lookene sobib lauamängu taustaks ütlemata hästi =)
Postita kommentaar