laupäev, jaanuar 03, 2009

Kuna töö- ja pidupäevad on niikuinii juba kõik lootusetult sassis, käisin täna tööl. Pärast pikka niisamaolemise ja trilli-tralli aega oli millegi asjalikumaga tegelemine suisa lõbus. Kõike ei jõudnudki valmis, kuna minu viimaste kuude televiisorist näidatav absoluutne lemmik Kontor oli (vist) pühade puhul millegipärast paar tundi varasemale ajale tõstetud ja sellest ilma jääda ei tahaks ma küll mingi hinna eest.

Õhtusöögiks kokkasime notsuga tervislikku salatit, sisse suskasime peale kõige muu värske ja mõnusa ka jõuluks saadud kappareid. Kombineerimise tulemus oli nii hea, et ma sõin peaaegu terve suure kausitäie üksi ära. Uskumatu tulemus, arvestades, kui palju ma tavaliselt omale korraga kõhtu suudan mahutada. Novot. Igatahes kuna telekas oli pärast Kontori ja AK vaatamist lahti jäänud ja sealt näidati Raadio 2 aastahittide peo salvestust (või oli see otseülekanne?), siis kuulasin söömise ja muude toimetuste kõrvale ühe kõrvaga ka seda.
Kui Rulers of the Deep lavale kutsuti, asutasin end kahe kõrvaga kuulama ja mõlema silmaga vaatama ka. Sealt edasi vaatasin suhteliselt huviga ja ei suutnud imestamata jätta sama asja üle, mis mind ikka ja jälle uuesti imestama ajab - kui on laivis esinemine, siis miks ei laulda otse? Võibolla mu silmad on aastavahetuse pidutsemisest veel natuke krõllis, aga mo meelest tuli üsna mitme imeliselt hea häälega esineja hääl mingi helikandja pealt, mitte otse kõrist. Kuidagi mõttetu tundub... =/

Teine asi - miks inimesed klubis paigal seisavad? Lava ees ja niipalju kui kaamera näitas ka mujal. Okei, ma saan aru, et kui on tegemist sellise peoga, siis kõik esinejad ei pruugi meeldida, aga keegi ju ikka meeldib, muidu ju inimene sinna ei läheks. Aga mina nägin vaid stoiliselt paigalseisvaid inimesi. Isegi mitte paigaltammuvaid, vaid seisvaid. Mõni üksik vahepeal plaksutas käsi. Nomaitea. Väga kahtlane. Ilmselt olid juhtmed risti-rästi üle põranda veetud ja publikul kästi liikumatult seista, et katkestusi ei juhtuks vms.

Seda naljakam on meenutada meie aastavahetust, kus me suurema osa ajast küll mööda vanalinna kortereid ringi kakerdasime, aga kogu selle aja, mis klubis veetsime ka tantsisime. Mina tantsisin isegi tualetijärjekorras ja vahelduva eduga tualetis ka =) Tegelikult kui nüüd lõpuni aus olla, siis baarileti ääres seistes olime me ikka suhteliselt paigal, sest kamikazesid ja kõike muud värisevate käppadega ei joo, aga nohh, saate aru küll. Milleks minna kluppi paigal seisma, seda saab ka kodus ja trollis teha. Trollidest rääkides - need olid Tallinnas tol ööl vähemalt pool tundi enne keskööd puupüsti täis. Ma pole nii pungil trollibussi näinud lapsepõlvest saadik vist. Päris naljakas oli, isegi vihaseks ei ajanud, kui trollijuht uksi lahti ei saanud, kuigi vahepeal tuli küll selline hirmukene sisse, et uups, äkki me nüüd ei jõuagi õigeks ajaks kesklinna. Kluppi minna võib igal ajal, aga ilutulestik ju! Õnneks tuli üks ilussärav valge mersu ja linna me jõudsime, aga mida polnud, oli see, mille pärast me sinna kiirustasime. Oleks ehk pidanud eeltööd tegema ja välja uurima, et kõige vingemad ilutulestikud toimuvad Haaberstis ja Linnahalli juures. Vabaduse väljakult vaadates oli see igatahes mannetu. Üldse oli sel õhtul/ööl kuidagi palju selliseid poolikuks jäänud asju. Aga nagu ma ühelt meiega tutvunud meeldivalt noormehelt õppisin - alati ei ole vaja sellist draamat teha ja mõne asja võibki poolikuks jätta.

Igatahes lõpp hea - kõik hea. Päikesetõusuks saime magama ja mina olin ekstra tubli ja eemaldasin isegi meigi. Leenu jälle oli eriti tubli ja tegi meile ärgates maailma parimaid pohmakavõileibu*. Paluks meile boonuspunktid tubliduse eest =)

Ja viimaseks parim tsitaat: "Sa aja kõik minu kaela ja mina ütlen, et kõik on sinu süü!" Kreiside peomuttide salapakt nohh =D



*Retsepti kirjutab Leenu ise kommentaariumisse, kui on isu jagada.

1 kommentaar:

Leenu ütles ...

Ega ma eriti kade ei ole, et võin jagada küll. Pohmakavõileivaks ma asja siiski ei nimetaks, see on lihtsalt liiga rõve nimi nii heale asjale. Pigem paneks tootele nimeks näiteks "Elupäästja"

Aga aitab tühjast lobast, ilgelt keeruline retsept on siin:

Võta viil musta Fazeri leiba, paiguta sinna peale PALJU 20% hapukoort. Seejärel kujunda hapukoore peale Vici traditsioonilise heeringa tükikestest muster, mis meenutab võrkaeda ning kõige peale säti nii palju mugulsibula rõngaid kui võimalik.

Pärast kolme sellist leivaviilu on pohmakas asendunud tapva sibulahaisuga ja võib rõõmsalt edasi elada.