laupäev, september 22, 2007

Aeg jälle möödunud nädalast kokkuvõtteid teha.

Alustaks minu vast uuest lemmiktoidukohast, mis asub Pärnu maanteel nende parasjagu mahalammutatavate puumajade vastas. Aru mina ei saa, mis selle nimi on, sest ukse peal on üks nimi ja menüüs teine. Igatahes pakutakse Tanduuris/Kathmandus keelt alla viivaid hiina köögist pärinevaid roogasid. India omi pakutakse ka, aga kuna ma olen oma reiside jooksul India toite maitsnud piisavalt, teadmaks, et need mulle ei istu, ei oska ka kõnealuse paiga India köögi kohta midagi kosta sel lihtsalt põhjusel, et ma pole neid tellinud ja ilmselt ei kavatsegi. Naanid maitsevad siiski suurepäraselt, patad seevastu mitte. Vähemalt läätsedega patad olid suisa vastikud.
Teenindus on seal mõlemal korral olnud super ja õhkkond niivõrd hubane ja mõnna, et mul on kahtlane karvane tunne, et astun üle iseenda kehtestatud reeglite ning hakkan selle koha püsikliendiks.

Tuult ja sombust ilma trotsides sai esmaspäeval Pirita rannas jalutamas käidud ja Tallinna siluetti imetletud. Pärast vales kohas teed ületatud (lapsed, ärge seda kodu läheduses järgi tehke, ainult Pirita teel võib, kuna seal pole 100 m raadiuses ülekäigukohta) ja kõrgest rohelisest mäest üles sõjaväelaste kalmistule ronitud. Küll seal oli kena. Need kolmeste ristide pundid niimoodi mööda suurt ala laiali pillutatuna on minu meelest a) väga ilusad ja b) maitsekad. "Väliskülalisele" jättis ka hea mulje.

Ami-Ja`sse sattusin üle pika aja. Seal on korralik remont tehtud ning üks vägagi kiiduväärt muudatus sisse viidud. Nupp. Igal laual on nupp, millele vajutades ilmub tagatoast teenindaja. Ma armastan seda nuppu, ausalt. Vähemalt selles toitlustusasutuses on möödas ajad, kui teenindaja tähelepanu saamiseks pidi temaga silmsidet püüdma saavutada või kätega lehvitama või mida iganes. Aga Sushihouse`i sushi mekib ikkagi etemini.
Sushist rääkides... suu jookseb parasjagu vett mõlemas kohas serveeritava vetikasupi järele...

Moskva kohvikus, mis mõni aeg tagasi oli teatavatel põhjustel peaaegu et teine kodu, polnud ma ka tüüükk-tüüükk aega käinud ning sealgi olid põhjalikud ümberkorraldused toimunud. Nii all- kui ülevalpool. Meie käisime oma kooke ja kakaosid ülemisel korrusel nautimas. Kuidagi kummaline oli istuda selle koha peal, kus "vanasti" oli tantsuplats. Ehk toimib see tantsuplats tegelikult siiani, ma ju ei tea, aga toolide-diivanite massiivsuse järgi otsustades vist siiski mitte. Õhustik oli sume ja väga glämm, täpselt selline paik, kuhu oma kallist tüdruksõpra kolmveerandsajakroonisele koogiviilule ja kuumale shokolaadile viia =P

Kõikseparem käik aga toimus hoopis täna koos mu vanema õe (mitte vanema, vaid mu vanema noorema õe) ja klassiõega Loomade Hoiupaika, kus käisime kolmekesi koos kutsasid jalutamas.
Väga viisakad ja arukad kutsad olid. Ei klähvinud, ei hüpanud, ei kakelnud omavahel, ei üritanud putket teha ega midagi muud sarnast. Täiesti selline tunne oli, nagu need oleksidki Ruu ja Layla koerad olnud. Järgmisel nädalavahetusel jälle! Kahju ainult, et nad nädalavahetuseti vaid kella kolmeni avatud on. Pärast seda, kui meie lahkusime (mis oligi täpselt kell kolm), läks ilm nii-nii ilusaks. Eriti kahju oli selle päikesepaiste raiskuminekust seepärast, et kõik me kolm olime ingliskeeli öelduna soaking wet ning kodus tossu seest vett välja kallates ja aknast vastu siravat päikest uurides, soovisin, et järgmisel nädalal päike pilve tagant paar tundi varem välja ilmuks...

Oskab keegi mingite coolide kummikute müügikohta soovitada? =)

4 kommentaari:

Carpediem ütles ...

Trendikaid kummisäärikuid saab Trendexpressist :) Eelmisel sügisel leidsin ühed "südamlikud" ka Säästumarketist, sel aastal pole neil sesääraseid pakkumisi veel olnud :)

Carry ütles ...

Lahelahelahe =) Siban esimesel võimalusel Trendexpressi olukorda uurimaie. Aitäh hüva soovituse eest - mul nüüd kohe pool muret vähem! Pärast seda paduvihma käes läbiligunemist otsustasime, et vähemalt jalad võiksid jalutamise ajal kuivaks jääda ja leidsime ühiselt, et kummikut oleks vast kõikse etem lahendus. Aga nüüd hakkasin mõtlema, et mõne suurema koeraga kiiremat sörki tehes on kummikut vist naca ebamugavad...

Marca ütles ...

Kui ma veel Tallinnas elasin, siis oli Kathmandu mu üks lemmikkohti. Täiesti super toidud ja teenindus oli ka väga hea. Olime toona seal püsikliendid, sest töökoht oli lähedal ja saime alati kannu teed tasuta. Kusjuures, ka mul on väike eelarvamus india toidu suhtes, kuid Kathmandu india kanatoidud viisid keele alla.
Mina sain oma leopardimustrilised kummikud NSkingast.

Carry ütles ...

Okei. Mängime nii, et järgmisel korral ma proovin seal mõnd India kanatoitu. Vaatab, mis juhtub =)