Järgneb vigin teemal "ma ei saa aru, kust võtavad asutused õiguse määrata lõunapaus mingile kindlale kellaajale". Harja võtab punaseks. Mismõttes on lõunapausile võimalik siirduda ainult kell 12-13.30? Minul on tavaliselt juba kell pool 11 kõht tühi ja koriseb, aga söökla avatakse meie hoones kahjuks alles kell 11. Selleks ajaks olen ma reeglina juba suhtkoht kontaktivõimetu. Kuidagiviisi toimetan ma end igatahes sel kellaajal sööklasse. Kui keegi julgeks mulle siis öelda, et "tüüp, su lõunapaus algab alles kell 12", siis ma ilmselt hammustaksin seda inimest. Ellujäämisinstinkt, nohh.
Sellest, et mõnes asutuses on söömisele ka ajalimiit kehtestatud, ma üldse ei räägigi. Kallid ülemused-juhatajad-direktorid! Inimestel peab olema aega a) rahulikult süüa, b) aega oma uni täis magada ning c) aega oma pere ja sõpradega normaalselt suhtlemiseks. Kui inimene ei ole korralikult söönud või puhanud või pole õnnelik (okei, meie kliimat arvestades ütleme: pole normaalses, talutavas meeleolus), siis kannatavad selle all tema töötulemused misläbi saabub vähem raha KELLE kukrusse? ;) Ja-jaa, õige-õige :P

Mina küll ei imesta, miks igasugu uuringute kohaselt lõuna-Eurooplased kauem elavad ja eluga ka enam rahul on kui meie, kellel on toidumälumise kiirus ka töölepingusse sisse kirjutatud.

Magamise ja perega suhtlemise lühiajalisest piiramisest seoses tööl esinevate pingeliste olukordadega suudan ma end veel aru saama panna, aga söömise koha pealt tasuks küll minu kõrvadest selliste lausetega nagu "su pool tundi lõunapausi on läbi" eemale hoida. Söön millal tahan, mida tahan ja kuidas tahan. Ja katsuge te mind takistada. Õrrr.