neljapäev, detsember 01, 2005

Internet on üks äge koht. Ühest teatud noortekommuunist leian oma hüljatud klassiõe, kes on end sõbraks pookinud ühele minu eks-meestest =) Tunnevad nad üksteist? Kindlasti mitte. Ühel minu paariaastatagusel sünnipäevapeol vilksamisi nägid vist. Hea, et nad teineteisele veel testimonialse pole hakanud kriblama =P
Jah, aga ega ma isegi patust puhas pole. Mul on ka "sõprade" seas keegi Reve Bardo, kes pälvis minu heakskiidu tänu sellele, et tema kodumaaks on Brasiilia. Olen juba kord selline kitsarinnaline, üheülbane inimene. Brasiillasi äkseptin küll oma sõpradeks, aga mehhiklasi, austerlasi, tagestanlasi ja muid pudulojuseid, vat neid ei soovi.
Oehh. Tegelikult ma tahaksin, et Orkutit ei oleks olemas. See on nagu puzzle: (profiili) kokku panna on jube põnev, aga siis, kui valmis on, ei paku kogu värk enam pinget.

Ma ei oskagi seda mõttearendust siin kuidagi lõpetada. Nõustage mind keegi =S

1 kommentaar:

romet ütles ...

Nõustan siis natuke kuigi ma pole isegi just suurematsorti orkuti-vänn...täna logisin sinna üle mitme kuu jälle korra sisse, et meelde tuletada mis seal üldse näha on.
Seoses Su murega on mul üks ettepanek. Orkut võimaldab nn sõbralisti inimesi lahterdada erinevatesse kategooriatesse, milleks on skaala, mis algab sõbra staatusest mis on HAVEN'T MET ja lõppeb kõrgeima võimaliku BEST FRIEND grupiga. Mina kasutan seda võimalust ja lahterdan oma sõpru ja mittesõpru vastavalt kõhutundele nendesse gruppidesse. On mulgi seal mõni "sõber" maailma pahupoolelt, keda ma eluseeski näinud ei ole ja ilmselt ei näegi, aga kui nad mingil kummalisel põhjusel on soovinud mind endi sõbraks arvata, siis miks peaks seda taunima.
Miks hüljatud klassiõde Su eksmehe omale sõbraks pookis, seda ei oska ma öelda. Olid hüljatul teatud põhjused...jään jälle vastuse võlgu. Mida võis mõelda üks eksmeestest, kui võttis vastu hüljatu sõbrasooviavalduse? Lihtsaim oleks seletus, et nähes tuttavat nägu, mäletamata ehk isegi täpselt kus ja millal nad kohtunud on, tundus see õige ja liigitas ta gruppi acquaintance.
...aga tegelikult ei oma see kõik üldse tähtsust...unusta orkut, sest see on tähtsusetu, sisutu, mõttetu ja mõtteta maailm, väärtusetu kujutelm. Sõprus on nagu armastus, mis võib hetkega muutuda millekski tumedaks, ebasoovitavaks, ahistavaks. Südamesse jäävad aga meile tähtsad inimesed alatiseks isegi siis, kui me neid väliselt vihkame võ soovime neid vihata. Südames on meil inimesed, keda me kohtame ääretult harva, kuid kellele pühendame suure osa oma mõttemaailmast, sest tegelikult hoolime neist võrratult.

Loodan et sain aidata ja lõpetada Sinu lõpetamata mõtte.
R.