Ei viitsi

Üldse ei viitsi
kuulata
tagantjärele hala.
Oh oleks ma teinud nii, oh oleks ehk toiminud naa.
Eriti inimestelt,
kelle puhul on kindel,
et uue võimaluse korral
toimiksid täpselt samamoodi.
Või täpsemini veel.

Ja kuidagi solvav on ka.
Et raisatakse mu aega.
Sedasama,
mida võiksin kasutada otstarbekalt, kuluefektiivselt ja intressivabalt
omaenese vigade sooritamiseks.

What you doing here, babes?

Baaris töötades ikka näeb inimesi. Lisaks uutele ja huvitavatele ka mõnd varem nähtud ja huvitavat. Sel korral siis üks vahva noormees, kes 2 suve tagasi Tartus mahakukkunud burksidele 7-sekundi reegli kehtestas (varem kehtinud 3- ja 5-sekundi reeglite asemel siis).

Algas see vestlus meil tavapärasega ehk et Oi, mida SINA siin teed, jne.

Ja siis...

-"Aga kuule, mis sest kopiraitimise asjast sai?"

-"See kestab ikka edasi."

-"Aga mida sa siis ikkagi siin teed?"

-"No mul on eluaeg olnud unistus baaridaamina töötada."

-"Aa, sain aru. Mina tahtsin ka kokaks saada."

-"Ja mis sellest sai?"

-"Nüüd ma töötangi kokana."

Mulle lihtsalt nii tohutult meeldib, kui inimesed oma unistusi näppimas käivad vahepeal. Kasvõi natukeseks  =)