Hehee, koerad on võrratud ;)

http://www.youtube.com/watch?v=CsEUcd_WfUY

Kuna ma meie tüdrukuteõhtust palju ei kirjutanud, unustasin ka mainimata, et Olümpsi 26-ndal korrusel olev rendisaun koos pisikese basseini ja puhkenurgaga oli samuti väga mõnna, isegi minu jaoks. Nimelt oli seal nii duširuumis kui ka peolauaga ruumis piisavalt soe - sai otse saunast tulles hakkama küll. Dušist tulev vesi oli mõnusa temperatuuriga, mitte säästurežiimil ehk "karastamiseks" mõeldud ning peolaua all oli ka soesoe põrandasoojendus, mis šampat kulistavate neiude jalad ruttu ära kuivatas. Basseinivesi oli minu jaoks küll veidi jahedavõitu, aga teised sulistasid seal ilma ilma kurtmata, nii et...
Kui minu jaoks esikohal olev soojuse-faktor kõrvale jätta, avanes puhkeruumist ka ilus vaade merele ja vanalinnale, mis on mõne jaoks kindlasti tegur nr. 1. Kuidagi mõnusalt hubane oli ka. Küllap seetõttu, et keegi kõrvaline meid sinna häirima ei tulnud ja kõik neli ruumi asetsesid mõnusalt kompaktselt - polnud vaja rätikuga pikki vahemaid läbida ega niisama asjatult edasi-tagasi silgata. Aga minul on ikkagi kõige parem meel selle üle, et ma sain n.ö. turvaliselt saunas käia - et kusagil polnud rõvedalt külma õhku ega vastikult jahedaid põrandaid.

Aga. Tegelikult tahtsin ma täna hoopis seda küsida, kes oli see armas inimene, kes mulle eile šokolaadi postkasti pistis. Väga kena žest, kuid kahjuks ei oska ma kellelegi aitäh öelda =(

Mina oma roostevärvi juustega tahaksin praegu näiteks oliivimusta või samblarohelisse riietuda. Aga ei. Pandi musta kandma. Mitte et mul lõppkokkuvõttes väga midagi selle vastu oleks olnud, sest üritus ise oli täitsa vinks-vonks. Nagu selgus, on nädalaga võimalik üht väga vanade tüdrukute pidu orgunnida küll. Mina jäin igatahes rahule, eriti kuna keegi ei joonud end pintsliks ja ka kännuämblikke polnud sel tüdrukuteõhtul kusagil paista =)

Läbikäidud kohtadest meeldis kõige enam ööklubi Marat hoolimata asjaolust, et tõenäoliselt seoses kuu lõpuga oli seal rahvast väga vähe. Mina isiklikult pole nii sõbralikku ja vastutulelikku personali veel üheski ööklubis kohanud, ei Eestis ega välismaal. Programmijuhist baarmanini olid kõik viisakad ja lõbusad. Ei kordagi sellist uksehoidja "I am so not letting you in unless you´re a rockstar" suhtumist. Sinna võib teinekord täitsa uuesti minna.

Vastupidine efekt tuli koledaks kulunud diivanikatetega lounge-baarist Stereo, mille ettekandja meile lauda istumise järel küll ütles, et peaksime oma joogid võimalikult kiiresti ära tellima, kuid jättis mainimata selle, et vähem kui 5 minuti pärast pannakse täistuled peale nii, et selles lauas istumine osutub väga ebameeldivaks. Oleks ju võinud öelda, et lisaks sellele, et kassa kinni pannakse, läheb kinni ka kogu asutus ning valgustus saab olema umbes samasugune nagu vanglate välisterritooriumil öisel ajal. Ma päris igasse baari sisenedes ei vahi ukse pealt, kaua nemad lahti suvatsevad olla, eksole. Kogu loole pani väärilise punkti teenindajanna, kes mu kaaslaste sõnade kohaselt (ma ise viibisn sel hetkel eemal) nende ninade eest lauda lapiga n.ö. õhtu lõpetamise märgiks puhtaks nühkimas käis. See ongi see, mille eest meid tippi hurjutatakse jätma, kas nii? Et vaene teenindav sektor, neil ju palgad nii madalad. Well, it´s obviously like that for a reason! Vabandage, tegelikult ei ole, aga no mida muud sellise teeninduse peale öelda?

Aga juuksevärvi teema juurde tagasi tulles - ma pole mingi punapea. Minu juuksed on ruuged, okei? Nii et paluks mu poole mitte pöörduda lausega "hei, punapea!"
Tervitused õpetaja Mullerile. Sain ka seekord kenasti hakkama ;)