kolmapäev, aprill 09, 2008

Ma teadsin kohe, et sellest tuleb jama

Mina, kes ma olen suutnud siiamaani oma deebetkaardiga täiesti suurepäraselt hakkama saada ja ellu jääda, otsustasin lõpuks krediitkaardi soetada. Nohh, nii igaks juhuks. Et kui on vaja näiteks lennupileteid bookida ja seltskonnas kellelgi teisel pole krediitkaarti või on vaja midagi suuuuurt osta ja deebetkaardil pole vajalikul momendil vajalikku summat ja nii edasi ja nii tagasi.
Kaart käes, tekkiski kohe vajadus seda kasutada. Sest deebetkaardiga internetist Rooma hotellitube kinni panna ei saa. Pärast kahte veateadet, ilma broneeringu kinnituseta, kuid netipangas juba ülekantud summaga silmitsi istudes tekkis vägisi tahtmine kellelegi valjul häälel venitada, et "ma ju ütlesin!"
Egas midagi. Kõne panka, kõne Inglismaale vahendajafirma esindajale. Pangast öeldakse, et on jah segadus. Onu Inglismaalt ütleb, et on jah segadus ja et ta helistab kohe tagasi. Seda ütleb ja teeb ta suisa mitu korda. Nüüd oleme õnneks sinnamaani jõudnud, et onu inglismann "helistab kohe tagasi ja teatab mulle minu broneeringu numbri". Nii ma siis nüüd sitsingi siin telefonivalves ja ei saa isegi pissile minna.

Kuramus, jama veel mingite krediitkaartidega, ma ütlen.

Kommentaare ei ole: