esmaspäev, juuli 02, 2007

Ma teen alati teleka veic varem lahti, eksole. Et mitte olulise asja algust maha magada. Üks kõige olulisematest programmidest on muidugi (nohh, ütleme seda kõik kooris) Seks ja linn pühapäeva hilisõhtuti. Täna oli sellele eelnevaks saateks Eesti muusika karikas, mille kordusosas võistlesid omavahel Maarja + Rannap ja Meie mees. Mina istusin arvuti ees ja chattisin oma Tiigriga, selg oli teleka poole. Ühel momendil kuulsin midagi väga kahtlast. Meie mees esitas parasjagu üht oma vast kõige kuulsamat lugu Tütreke, Second-hand ja taustaks kuulsin ma mida? Lastekarja hääli kaasa laulmas. Heitsin pilgu üle õla ekraani poole ja nii see täpselt oligi: lava ees keksisid pisikesed poisid ja tüdrukud, kes rõõmsate nägudega kaamerasse vaadates laulsid: "annab kätte väikse papi eest, võib ka saada vaid tableti eest", jne. Need lapsed olid piisavalt noored, et mina võiksin neid suisa mudilasteks nimetada.

Tekkis kolm küsimust:

1) Kas stuudios toimetavatel täiskasvanutel sellisele vaatepildile tunnistajateks olles häbi ei hakanud?

2) Kas need lapsed üldse ise aru said, millest nad laulsid?

3) Kes on need lapsevanemad, kelle arust selline asi on igati okei?

Kommentaare ei ole: