laupäev, oktoober 15, 2005

Reisimine ikka ruulib. Olen praegu Praha lennujaamas ja siin on yks selline netikohvik, kus saab ilma limiidita netis istuda juhul, kui ostad paari euro eest mingi joogi. Mina pean siin lennujaamas oma j'rgmist lendu neli tundi ootama ja seega on taoline netibaar v'ga teretulnud. Lisaks on siin k]ik teenindajad meessoost, t'ielikud kompud ja laulavad samal ajal, kui vahetusraha tagasi annavad.
Mulle meeldib see pisike maasikakokteil, mida ma arvuti ees istudes limpsin. Mulle meeldivad s'ravad/sillerdavad tax/free kauplused, kust voib leida maailma parimaid shokolaadiprodukte. Mulle meeldivad eskalaatorid ja liikuvad p]randad. Mulle meeldib see, et inimesed on siin yksteise vastu sobralikud, ykskoik, millised nad siis ka oma kodudes poleks. Hetkel oleme me koik kas kuhugi teel (lootes kohata h'id aegu) voi siis kusagilt saabumas (meenutades naeratusega h'id aegu). Reisimine ikka ruulib.

Lennujaamad ruulivad t'iega, ma ytleks. Siin on tuhandeid erisuguseid inimesi, kes koik maailma eri otstest. Lahe. Lennujaam on nagu minimaailm. Paabel, nohh. Mulle meeldiks siin elada. Kosmopoliitne v'rk. Lennujaamad ruulivad t'iega, ma ytleks.

1 kommentaar:

Unknown ütles ...

jah, see on tuttav tunne ja hästi tabatud -- kui masikakokteil välja jätta...